Kuidas olla oma südame vastu hea

Südametervis

Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses.  Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab.
Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem.

Seetõttu on süda erilise tähtsusega lihas, mille töövõimest sõltub kogu organismi olukord ning inimese üldine töövõime. Tugev süda ja võimsad veresooned annavad parema võimaluse ise olla koormuste valitseja ja elus ettetulevate raskuste peremees.
Sel kombel mõjutab südame seisukord elu kvaliteeti igal inimesel ja järelikult on südame tervis eriliselt  kuldaväärt ressurss. Südame töövõimele jagub kasvuruumi igas eas. 

Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise
Vähene liikumine ja lihaskonna vähene rakendamine hoiavad südame töö „loiul“ režiimil. Kui keha saab teha suuremat tööd, teeb rohkem tööd ka süda. Sobiva mahu ja õige koormusega töö tuleb kasuks nii südamele kui  veresoonestikule, mis samuti  harjuvad vajadusel keha  külluslikumalt verega varustada. Rohke istumine ja kehaliselt passiivne elu on aga ohuks mõlemale. Südamel  ei tohi lasta liikumist „unustada“. Südamelihas jääb liigvähesest tööst samuti  lõdvaks ja „närtsib“. Vähese liikumisega seonduvad paljud haigused Teadlased on kindlaks teinud üle 20 haiguse  ja nende eelastme, mis käivad kaasas liigvähese kehalise aktiivsusega. Haiguslikele arengutele tõukab eeskätt just liikumise-toitumise omavaheline kooskõlastamatu suhe. Eriti see, kui süüakse-juuakse rohkem kui organism tegelikult vajab ja kehale tegutsemiseks toiduenergiat tarvis läheb! Kui liigutakse vähe, hakkabki tasapisi  toiduenergiat üle jääma ja keha  energiamahutitesse hakkab ülearust kütust kogunema. Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis  rasvakihina hakkab  paistma naha altki. Suurem jagu on selleks ajaks juba paigas siseelundite sees ja ümber ning   jagunenud  laiali  veresoontessegi.

Liigvähene liikumine on taustategija enamikule tänapäeva levinumale haigusele. Sellega seonduvad kõrgvererõhutõbi, 2-tüüpi suhkrutõbi, südame pärgarterite ateroskleroos, ajuinsult, vere kõrged kolesteroolinäidud, sapikivitõbi. Liikumise puudujäägist  on mõjutatud lihas- ja luukadu ehk sarkopeenia ja osteoporoos, mitmed vähkkasvaja vormid, näiteks jämesoole- ja rinnavähk. Küllusliku liikumisega saab hoida kõrgel vaimset töövõimet ja hingelist tasakaalu. Eluaegse järjekindla liikumisega saab vältida  nii Alzheimeri tõbe, depressiooni, masendust, unehäireid ja vanusega seonduvat ajutegevuse nõrgenemist.

Südamele  tervislikult elamine
Eelnevast jutust peaks välja kooruma, et südame ja veresoonte tervis  on nii isikliku kui ühise elukorralduse küsimus. Millised on meie võimalused? Kuidas elada südametervislikult? Oluline on kujundada nii eneses kui ka kogu ühiskonnas  tervislikkusele suunatud mõtteviis.
Loomulikust loomulikum on käia palju jala ja jätta auto näiteks üksnes pikkade teekondade tarbeks. Kehal ja hingel on hea olla, kui vahelejätmatult iga päev ja sedaviisi päev päeva kõrval, saavad keharakud töökat „õhutamist“. Igal päeval  juba näiteks pool tundi-tunnike kärmemat kõndimist rahuldab täiskasvanud inimese terviseliikumise esmase vajaduse. Sealjuures on loomulikust loomulikum ka süüa üksnes näljatunde mõjul, teadlikult, mitte aga isust, harjumusest, igavusest, traditsioonist, välisest mõjutusest.

Südametervis toidust

Rasv
Südametervisest rääkides, räägitakse alati ka rasvast. Seetõttu ilmselt kõik teavad, et rasvase toidu söömine ei ole südametervise seisukohast hea. Toidus lisanduv rasv koosneb erinevatest rasvhapetest. Kui toidus sisalduvas rasvas on rohkem polüküllastumata rasvhappeid, võib seda rasva pidada hoopis südamesõbralikuks rasvaks. Palju leidub polüküllastumata rasvhappeid kalas ja õlides.
Halvaks rasvaks võib pidada hoopis küllastunud rasvhappeid. Reeglina on see toiduainetes peidetud kujul, pealevaatamisel ei saa arugi. Näiteks saiakesed, kartulikrõpsud, šokolaad jt tooted. 100g kartulikrõpsudes leidub umbes 7 teelusikatäit rasva…
Enne kui toidu suhu paned, mõtle mida see sisaldab. Toiduainepakenditel on kõik see info kenasti välja toodud – toiteväärtuste all.

Sool
Soola kasutame igapäevaselt. Samuti sisaldavad enamik töödeldud toiduainetest soola. Organism vajab päevas 3-5g soola, kuid liigne sool on aga vererõhu tõusu põhjuseks. Seetõttu vaata hoolikalt, kui palju sisaldavad söödavad toiduained soola ning võimalusel vali vähesoolasemad tooted.

Suhkur
Liigselt tarbitud suhkrutest saadav energia, mida organism ei jõua ära tarbida, muutub keharasvaks. Mida rohkem on liigset suhkrut, seda kiiremini lisanduvad kilod ja sellest tulenevalt ka juba tervisehädad.

Eesti riigi tasemel käivitati 2005. aastal südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020. See keskendub tingimuste loomisele, et suureneks kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal, väheneks ebatervislik toitumine ja suitsetamise levik.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks on vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisus

Kas olen oma südame vastu hea?

• Ma söön enamasti väherasvast toitu.
• Ma söön vähesoolast toitu.
• Ma söön iga päev juurvilja, puuvilju, marju.
• Ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi.
• Ma kasutan taimerasva ja toiduõli.
• Ma liigun iga päev vähemalt pool tundi.
• Ma ei suitseta.
• Ma ei joo ülemäära alkoholi.
• Ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt.
• Ma olen tavaliselt heas meeleolus.
• Ma oskan stressiga toime tulla.
• Ma tean oma vere kolesteroolinäitu.
• Ma tean oma vererõhunäitu.
• Mu kehakaal on normis.
• Mu vöökoht kaardub sissepoole, mitte väljapoole.

Kokkuvõtteks: mida rohkem on jah-vastuseid, seda parem südamele. Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta paremaks. Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga: alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.


Allikad:
Eesti Südameliit
Tagli Pitsi, Südametervis toidust – vähem rasva, soola, suhkrut   
http://paber.ekspress.ee/
https://www.riigiteataja.ee/
http://www.tervis.tallinn.ee/
http://www.sm.ee/
http://www.inimene.ee/