Munad ja tervislik toitumine
Hommikusöögi olulisus
Et muna pakutakse sageli just hommikusöögilaual, on asjakohane rääkida hommikusöögi olulisusest meie päevamenüüs.
Teadlased on kindlaks teinud (professor Jeya Henry, Head of Food Sciences at Oxford Brookes University), et lapsed, kes söövad hommikusööki, on tunnis aktiivsemad ning lahendavad tulemuslikumalt mäluülesandeid. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kes söövad korralikult hommikusööki, sealhulgas mune, on palju harvemini ülekaalulised.
Muna pole kolesteroolipomm
Müüt, et muna on “kolesteroolipomm”, mille tarbimist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele.
Tegelikult on munas küllastumata ja küllastunud rasvhapete suhe tasakaalus ning muna tarbimine ei avalda mõju organismi kolesteroolitasemele. Tervisemuna tarbimisel, mille küllastumata rasvhapete tase on erisööda abil 4-7 x kõrgem kui tavamunades, on täheldatud positiivset mõju kolesteroolitasemele ning selle söömine vähendab võimalust haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse.
Hea vorm toidu abil
Et lihased oleksid ilusad ja pringid ning sääred siredad, soovitavad toitumisteadlased süüa rohkem proteiine ja vähem süsivesikuid. Just proteiinid on need, mis näiteks istmikulihastele hea kuju annavad. Need, kes soovivad ilusat peput, peaksid vähemalt korra päevas sööma kana, (kala, liha) või muna.
Pea meeles!
Küpsetamisel tuleb arvestada, et üks halb muna võib rikkuda kogu taigna, seepärast tuleks iga muna kõigepealt tassi sisse lahti lüüa ja alles seejärel taignasse valada. Samuti tasub perenaisel meeles pidada, et munavalge “keeldub” korralikult vahustumast, kui munavalge hulka on sattunud pisutki rebu või kui vahustamisnõu või vispel on määrdunud või märjad. Halvasti vahustunud munavalgemass pole piisavalt tihe, vaid hoopis suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, küpsetis jääb tihke ega kerki piisavalt.
Allikas: AS Tallegg
