10.06.2010
2009. aasta esimesel poolaastal eksportis Tallegg Rootsi, Soome ja Taani kokku 42 tonni kanaliha. 2010. aasta esimesel kuuel kuul on Põhjamaadesse läinud Talleggist kokku 207 tonni broileriliha. Tallegg plaanib aastaks 2013 kasvatada ekspordi osakaalu tootmisest 40 protsendile.
ASi Tallegg juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul soovib Tallegg eksportturgudel järjest enam kanda kinnitada, sest väikesel Eesti siseturul jäävad kasvuvõimalused piiratuks. „Eksporditurg on Talleggile järjest kasvava tähtsusega – oleme seda samm-sammult suurendamas. Sellele vaatamata jääb Eesti meile prioriteetturuks – kogu tootearendus lähtub Eesti vajadustest. Samuti peaaegu koduturuna käsitleme Lätit – müüme seal laia valikut tooteid kokku üle 200 tonni kuus,“ sõnas Teet Soorm.
„Kolme aasta perspektiivis näeme Talleggi ekspordi osakaalu kasvu praeguselt 25%-lt 40%-le. Põhjamaades on suur nõudlus kvaliteetse broilerifilee järele ning see on Talleggi jaoks väga oluliseks ja kasvavaks ekspordikanaliks. Strateegiliselt oluline on Talleggi jaoks aga ka kanatiibade müük Aasiasse, kuhu loodame peatselt ka eksporditavate toodete valiku laienemist,“ rääkis Teet Soorm.
ASi Tallegg äridirektori Margus Venelaine sõnul on üheks ekspordikasvu põhjuseks linnuliha populaarsuse kasv kogu Euroopas. „Peamine ekspordikasvu põhjus on aastatega tekkinud usaldus Talleggi vastu. Talleggi tootmine ja tooted vastavad Põhjamaades kehtivatele kõrgetele kvaliteedinõuetele ning see on tugevaks eeliseks paljude teiste Skandinaaviasse eksportijate ees. Tallegg suudab pakkuda ka soodsamat hinda, mis loob hea alternatiivi sihtriikide omatoodangule,“ rääkis Margus Venelaine.
„Skandinaavia riike Eesti turust eristavaks asjaoluks on väga suur nõudlus just broilerifilee järele. Kui eestlane soovib peamiselt kanakoiba või –kintsu, siis nii Soome, Rootsi kui Taani tarbija eelistab rohkem fileed,“ rääkis Margus Venelaine. „Ekspordikasvule vaatamata on Talleggi peamiseks turuks Eesti – siinset tarbijat ja tema soove tunneme ikka kõige paremini. Oleme uute tervislike ning trendeloovate toodetega Eestis oluliselt linnulihale turgu juurde haaranud. Keskmine kanaliha tarbimine inimese kohta on teinud võrreldes paari aasta tagusega suure hüppe – 19lt kilolt 22 kiloni inimese kohta aastas.“