2000-2010

2001.aasta juuni lõpus ostsid Soome ettevõte HK Ruokatalo ning Rootsi Farmerite Federatsioon (LRF) AS Tallegg aktsiate kontrollpaki. AS Tallegg haldamiseks on loodud holding company AS Baltic Poultry, mis omab 97,23% Talleggi aktsiatest. HK Ruokatalo ning LRF omavad kumbki 50% AS Baltic Poultry aktsiatest.

 

Ettevõtte kauaaegne direktor Ants Käsper läks pensionile 2002. aasta juulis, misjärel võttis juhtimise üle Kalvar Kase. Senisest enam pöörati tähelepanu Läti ja Leedu turgudele, aktiivne tootearendus viis mitmete auhindade võitmiseni “Tunnustatud Eesti Maitse” ja “Kaalujälgijate Lemmik” konkurssidel. Tehti investeeringuid lihatööstuse ja tapamaja olmekorpustes ning rekonstrueeriti broilerifarme

2003. aastal võttis Tallegg kasutusele uue puna-valge värvikombinatsiooniga logo ja korporatiivse sümboolika, uue välimuse said ka kõik pakendid. Samal aastal kasvas HKScan osalus Talleggis 98,3%-ni. 2003. aastal tootis Tallegg 16 272 tonni linnuliha ja saavutas rekordilise müügikäibe - 535 miljonit krooni. Käibest 15% moodustasid söögimunad ja 40% müük ekspordiks. Aktiivne laienemine hakkas avaldama aga negatiivset mõju firma kasumlikkusele, sest Läti-Leedu tütarfirmad ei suutnud veel iseseisvalt kasumit teenida.
 

2004. aasta kujunes Talleggis suurte muudatuste aastaks. Sellele pani aluse Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine EL-ga, mis tihendas konkurentsi Baltikumi turul. Tunduvalt tihenes HKScan Balti grupi ettevõtete omavaheline koostöö. Olle Horm võttis üle nii Tallegg’i kui Rakvere Lihakombinaadi juhtimise. Leiti sünergiat ettevõtete vahelises tootmisüksuste jaotamises ja tugifunktsioonides ning omavahel liideti Lätis-Leedus asuvad Talleggi ja Rakvere Lihakombinaadi tütarfirmad.

2005. aasta kujunes Talleggis keeruliseks tänu söödaga mõningatesse farmidesse jõudnud salmonella nakkusele. Suured investeeringud probleemi kõrvaldamiseks ja lihatootmise vähenemine viisid Talleggi kahjumisse. Hoolimata raskustest säilitas Tallegg oma tugeva positsiooni Eesti turul ning säilis ka tarbijate poolehoid, mis võimaldas endised müügimahud kiiresti taastada. Koostöö Eesti Suusaliiduga viis rahva hulka Talleggi Klassikalise ahjukana rahvapärase nimetuse “Veerpalu ahjukana”.

 

2006. aasta kujunes Teet Soorm’i juhtimisel kahjumist väljatuleku aastaks. Aasta alguses müüki mõjutanud linnugripihirm unustati suveks, mil müügid Eestis tõusid uute rekordtasemeteni. Sihikindel tegutsemine koostöös selleks seatud riigiametitega viis salmonellaprobleemi likvideerimiseni farmides. Samuti käivitusid kulude vähendamisele suunatud projektid, näiteks müüdi seni Talleggile kuulunud jaemüügi allüksus.
Alustati algtootmise rekonstrueerimist, mille suurimaks investeeringuks sai “kõik sisse – kõik välja” printsiibil töötava sugulinnufarmi avamine Ülgasel.
2006. aastal tootis Tallegg 12 128 tonni linnuliha ja 78 miljonit muna. Müügikäive oli 500 miljonit krooni.
 

Aastatel 2007 - 2009 on Talleggi müügikäive olnud pidevalt tõusuteel ning jõudis 2009. aastal rekordilise 688 miljoni kroonini. Firma jätkusuutliku arengu nimel on jõuliselt investeeritud kogu toomisketti:
- uued sugulinnufarmid rajati Koongale ja Martnasse;
- renoveeriti Laabi ja Kumna broilerifarmid ning Saha-Loo noorsugulinnufarm;
- 2009. aasta sügisel avati uus söödatehase punkerladu;
- lihatööstuses investeeriti uutesse pakendamisvõimalustesse ja legendaarse kanahakkliha tootmise alustamisse.

2009. aastal jõudis broileriliha tootmine Talleggis rekordilise 14,5 tuhande tonnini, kuid ka tarbimine kasvab kiiresti. 2009. aastal tarbis iga eestimaalane keskmiselt 22 kg linnuliha ning 181 kanamuna.